Mandarones on instrumentaalne komPost – rocki ansambel, mis sai alguse Eestis 2012. aastal. Ansambel viljeleb muusikalise vabaduse ideed, selle kõige puhtamas vormis. Nende lood baseeruvad tugevalt jämmidel ningneed on ühtlasi bändiliikmete kõige tuttavam ja mugavam loominguline territoorium. Bänd saab lubada, et iga esinemine on kordumatu ning ükski kontsert ei sarnane teisega, ei pillimeeste, ega kuulajate jaoks. Mandarones püüab geikadel alati meeldivat üllatusmomenti pakkuda. Olenevalt ilmast võivad nad mängida nii jazzi kui stoner metalit ja kõike, mis sinna vahele jääb. Bänd on õppinud publikut kuulama ning kohanduma vastavalt õhustikule ja ümbruskonnale. Lõppude lõpuks on eesmärgiks koos toredalt aega veeta.

    Aastal 2015 otsustas koosseis reisile minna ning selle käigus esineti Madalmaades ja Šveitsis. Enne reisile minekut lindistasid nad nimi-albumi “Mandarones”. Enamus albumi lugudest on loodud algse kitarristi, Mart Volki poolt. Kuna trummarit Tõnist polnud see hetk käepärast, tuli appi Margo Saaremets. Lisaks temale liitus projektiga Timo Petmanson klahvidel, kellest sai bändi üks põhiliikmetest. Albumi aitas välja anda THC records 2016. aastal.

    Peale reisi võeti asja üsna rahulikult. Toimus mitmeid muutusi koosseisus ning lihviti bändi tooremaid nurki. Pundiga liitus uus kitarrist ning katse-eksituse meetodil leiti enda koht muusikas.2017. aastast saadik on bändil olnud kindel koosseis: Tanel Krinal kitarril, Tõnis Kärson trummidel, Rait Pärnoja bassil ja võimalusel Timo Petmanson klahvpillil. See omakorda aitas neil leida oma hääle ning defineerida iga liikme positsiooni selles suures muusikalises eksperimendis.

    Kõige täpsem kirjeldus Mandaronese muusikast oleks ilmselt sama, mida kasutas ansambli iidol Led Zeppelin enese kirjelduseks. Nende muusika on tihe aga avatud. Peale Zep’-i loetlevad nad blues-rockist enda eeskujudena Janis Joplinit, Black Sabbathit, Velvet Undergroundi, Graveyardi, Radio Moscow’d jpt. Samas võib nende lugudest leida elemente selliste grupeeringute muusikast, nagu näiteks Primus, Gorillaz, Khruangbin ning see nimekiri pole samuti kaugeltki lõplik. Muusikalise vabaduse idee pole midagi uut, kuid Mandaronesel on haruldane võime kõndida mööda kitsast piiri põneva helilise sulamise ja auditoorse kaose vahel. Järgmiste jämmideni sõbrad!

    Soovid meid enda üritusel esinemas näha?

    Võta ühendust!